Sõnastik
See mitmekeelne sõnastik sisaldab kergesti mõistetavaid määratlusi peamiste teadusterminite kohta, mida kasutatakse sellel veebisaidil riskihindamise valdkonnas. Terminitele ja nende määratlustele viidatakse meie teabevahetustoodetes hüpikteadetega, et selgitada mõisteid üldsusele, kellel puuduvad eriteadmised.
Läbivalt kasutatakse standardset inglise keele õigekirja. Akronüümid kirjutatakse suurtähtedega. Terminid kirjutatakse väiketähtedega. Kanded tõlgitakse kõigisse 24 ELi ametlikku keelde.
Sõnastik on pidevalt muutuv dokument, mida uuendatakse regulaarselt. Asjakohaseid puuduvaid termineid võib soovitada, kasutades küsimuste esitamise veebivormi.
Lahtiütlus Sõnastiku määratlused on üksnes selleks, et aidata selle veebisaidi kasutajatel mõista teaduslikku terminoloogiat. Määratlused võivad erineda määratlustest, mis on esitatud Euroopa Liidu õigusaktides ja ajakirjas EFSA Journal.
A
Aine, mida lisatakse toidu töötlemisel eriliste omaduste saamiseks; näiteks pärm, mida lisatakse leivale.
Imendumise, jaotumise, metabolismi ja eritumise akronüüm (ing k: absorption, distribution, metabolism and excretion); need on neli peamist protsessi, mis kirjeldavad seda, kuidas ravimid ja kemikaalid kehasse satuvad, mis nendega kehas juhtub ja kuidas need eemaldatakse.
Kõik elusorganismides toimuvad füüsilised ja keemilised reaktsioonid.
Hinnanguline kogus toidus või joogivees sisalduvat ainet, mida võib tarbida iga päev elu jooksul, ilma et see põhjustaks märgatavat terviseohtu. Seda väljendatakse tavaliselt aine milligrammides kehamassi kilogrammi kohta päevas ja see kehtib keemiliste ainete, nt toidu lisaainete, pestitsiidijääkide ja veterinaarravimite kohta.
Ühekordne või väga lühiajaline kokkupuude ainega, mis kestab tavaliselt vähem kui 24 tundi.
Populatsiooni tuvastatav allüksus, nt imikud.
Tavaliselt kahjutu aine, nt toiduaine koostisosa, mis põhjustab vastuvõtlikul inimesel (kohe) allergilise reaktsiooni.
Võime vallandada ebanormaalne immuunvastus, mis tekitab inimesel allergilise reaktsiooni.
Mitteinvasiivne või muu meetod, mida kasutatakse teadusuuringutes traditsiooniliste loomkatsete asendamiseks. Vt ka „asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtted“.
Valkude ehituskivid. Teatud aminohappeid suudab inimkeha ise toota, kuid teisi aminohappeid on võimalik saada ainult toitumise kaudu.
Aine annuse ja toime keerukas seos, näiteks kui annuse suurendamisel või vähendamisel reaktsioon lihtsalt ei suurene või vähene, vaid kõver on näiteks U-kujuline.
Suhe aine koguse, millega üksikorganism, populatsioon või ökosüsteem kokku puutub, ja selle reaktsiooniviisi (nt toksilisuse) vahel.
Kemikaal, mis ei sisaldada tavapäraselt süsinikku, nt vesi, hapnik, naatriumkloriid.
Kirjeldab ainet, mis on teisele ainele vastandliku toimega, tühistades seega selle mõju; nt hormoon, mis organismis vabanemisel takistab teise hormooni toimimist.
Mikroobide võime kasvada ainete juuresolekul, mis on spetsiaalselt loodud nende tapmiseks; nt mõni inimeste nakkus on nüüd antibiootikumidele resistentne ja see tekitab muret nende laialdase kasutamise pärast.
Mis tahes kahjulik mõju sündimata laste, imikute, väikelaste või laste arengule, kui nad puutuvad kokku toksilise ainega.
Mittepiimatoidu (muu kui rinnapiim või piimasegu) omastamiseks vajalike kehaliste funktsioonide küpsuse saavutamine ning närvikava arenguga seotud muutused, mida on vaja ohutuks ja tõhusaks üleminekuks imetamiselt lusikaga söötmisele ja iseseisvale söömisele, sealhulgas imiku ilmne tekkiv huvi mittepiimatoidu ja söötmise vastu.
Struktureeritud programm taimede või loomade populatsiooni parandamiseks teatavate omaduste aretamise teel.
Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted loomade kasutamise vähendamiseks teadusuuringutes, mis nõuavad võimalusel alternatiivsete mudelite kasutamist ja/või meetodite täiustamist, et minimeerida stressi loomade kasutamisel.
Toksikoloogiliste hindamiste korraldamise viis, et tõhusus oleks võimalikult suur ja loomi kasutataks võimalikult vähe. See hõlmab katsete hierarhiat (astmed); esmalt kasutatakse olemasolevat teavet või lihtsaid bioloogilisi meetodeid, seejärel jätkatakse vajaduse korral katsetega, kus kasutatakse rakke ja elusloomi.
Aine väikseim kontsentratsioon, mida saab avastada standardkatsetega, kuid mis on liiga väike, et mõõta seda kindlalt.
Aine väikseim sisaldus, mida saab avastada standardtestidega, kuid mis on liiga väike, et seda usaldusväärselt mõõta.